Ramun I
Lia Dahuluk
1.1
Mahuluk Hanoin
Timor-Leste
hanesan nasaun ida nebe foin mak hamrik,tamba mundu foin recoinese sai hanesan
nasaun soberanu ida,ita foin mak ukun an ita hasoru dejafiu oinliu liu, Infaktu
familiar iha mundu ema hotu tengki hasoru laos deit mak akontese iha nasaun
doben timor,katak ita hotu hatene ema hotu nebe mak agora dadau ne hasoru mak
problema boot familia nian,dala barak ita hotu hasoru familia barak mak kbiit
laek balu riku balu kiak,tamba ema hotu hotu hakarak moris diak maibe realidade
buat nebe acontese hosi hau nia hare iha moris loro-loron iha kos ka uma aluga
la hanesan ho ema ne’ebe mak iha uma rasik,ne mak ha’u hare lolos moris hosi
foho oan mai iha kapital hasoru buat
oi-oin, bele sai fali atan ba ema sira iha kapital nanis tia ona.
Hanesan
iha familia ida hela besik ho ha’u iha kos loro-loron nia laen ema hemu ten maibe nia ferik oan ho nia oan nafatin pasensia
tamba nia laen nia hahalok ba buka lanu de’it loron kalan , nia laen ne loron
la buka osan maibe nia tenki husu osan ba nia fen husi loron ba loron nia ferik
oan tenki simu tolok baku tuku tebe.
Maibe
mana sempre hatete o kolia ba ema nebe mak husu mana ne dehan nia mak hanesan
ne ona ita atu dehan halonusa ho hanoin ida katak familia ne tenki duni hasoru
mak iha ita nia vida moris.
Familia ida ke atu sai
diak liu iha rai ida ne maibe tenki hasoru realidade ba moris liu-liu hosi foho
mai kos iha kapital dili.
Tamba
atu hetan mudansa ba familia ne’e mak ita tenki mai moris iha kapital, hare ba
realidade sira ne’e ita tenki simu realidade mai moris iha kapital atu
dezemvolve ita nia aan atu hadia ita nia futuru ba loron aban bairua ho vida
ida nebe’e foin mai komesa kapital iha moris loro-loron nia uluk liu husi problema nebe mak ita hasoru hanesan be mos
saniamentu buat sira ne hotu be mak sai hanesan problema ita foin mai moris iha
kapital iha loron hira nia laran atu ba kuru be iha nebe ne mak sai hanesan
impaktu ida kona ba saneamentu fofoun to iha uma aluga sedauk konese lolos
fatin saneamentu sai polemika iha moris uma aluga nian loro-ba loron familia ne
atu moris iha harmonia nia laran tan deit foin mai iha kapital hasoru dezefius
oioin tamba se wainhira ita mai hela fofoun hela kapital dala barak ema dehan
kapital mak diak,ita tenki ba hela iha dili narealidade sai fali hanesan
infernu bot ba familia nebe mak foin mai hela iha kapital doben ida ne,maibe
ita tenki simu duni atu mai moris iha fatin seluk hodi muda vida tamba se karik
hau mak hela det iha foho,hau nia vida labele muda durante hela iha dili uluk
liu kenki hatoman an.
Planeamentu
familiar hasa`e riku no reduz hamlaha; prolonga edukasaun; kapasita feto
foinsa`e sira; hadia saude inan; prevene HIV pediatriku; reduz presaun ba
ambiente; no promove parseria global. Planeamentu Familiar hanesan meius ida
atu bele fo espasu ba oan, hadia ekonomia familia, prevene inan isin rua sedu
nomos hamenus mortalidade ba inan no oan.
Desde
independensia, uza planementu familiar iha Timor – Leste sa`e maka`as dala tolu
ona. Ho nune`e, feto kaben – nain hotu ho idade produtiva ( 15 – 49 ) mak
hato`o ona sira nia hakarak atu halo espasu ka limita numeru labarik ne`ebe
sira iha. Maske nune`e, menus husi metade ne`e mak husu atu bele hetan
planementu familiar.
Asesu
ba planeamentu familiar no serbisu saude reprodutiva sira ne`ebe sa`e tiha ona
ne`e fo apoiu ba feto sira nia moris – diak sosial no ekonomiku hodi fo dalan
ba sira atu hili numeru no halo espasu ba sira nia oan. Feto sira ne`ebe bele
altera isin – rua hetan oportunidadi barak liu atu hala`o sira nia edukasaun,
hetan serbisu produtivu, hasa`e rendimentu um – laran, nune`e fo tulun hodi hamenus ki`ak
ne`ebe maka`as liu.Espasu isin – rua ne`ebe diak liu, reduz insidensia ba todan
ne`ebe menus liu wainhira moris mai no mal nutrisaun ba inan.
Ba
feto foinsa`e sira ne`ebe isin – rua sedu liu sempre hakotu edukasaun – iha
ne`ebe feto foinsa`e sira tenki husik hela eskola tamba isin – rua ne`ebe la
tuir nia hakarak ka tenki fo tulun atu tau matan ba nia alin sira. Estudo ida
iha tinan 2010 hatudu katak 99 pursentu husi inan adolesenti sira iha Timor –
Leste mak para husi eskola. Liu hasa`e asesu ba planeamentu familiar, feto foin
sa`e sira sei bele liu atu eskola nafatin, no ikus mai, bele haruka fali sira
nia oan rasik ba eskola.
Uza
planementu familiar kapasita feto sira eskola.Wainhira feto sira kapasitas tiha
ona hodi sai idade ne`ebe foti desizaun iha famila laran, sira uza rekursu
barak liu ba sira oan nia nutrisaun, kuidadu saude no edukasaun. Involve mane
sira iha planementu familiar bele lori ba mudansa iha norma jeneru sira.
Kapasita feto sira iha dalan oi – oin, hodi inklui sira nia abilidade hodi atu
atinje sira nia medida familia ne`ebe sira nia hakarak, mak buat ne`e
importante ba esforsu desenvolvimentu modern.
Halo
espasu isin – rua liu husi planeamentu familiar reduz mortalidade labarik.
Labarik sira ne`ebe moris hafoin tinan tolu to`o tinan lima mak hanesan bele aguenta moris dala 2,5 liu fali labarik
sir ne`ebe moris hafoin tinan rua. Kuaze mate labarik kiikoan nian 750 mak
evita ona iha Timor kada tinan liuhusi prevene isin – rua ne`ebe la tuir
hakarak rasik.
Se
itabele halo tuir pedidu hotu ba kontrasepsaun nian, mate labarik kiikoan 1,000
tan mak sei bele prevene iha kada tinan.
1.2 Formulasaun Problema
Planu
familiar ba dezenvolvimentu importanti liu mak buat ne`ebe saude, inan ne`ebe
hanesan imunizasaun ba saude labarik.Planeamentu familiar permiti espasu ba
isin – rua no bele altera isin – rua iha feto foinsa`e sira ne`ebe iha hela
risku maka`as ba problema saude no mate tan isin – rua ne`ebe sedu liu.
Planeamentu familiar bele preve isin – rua ba feto idade bo`ot liu ne`ebe mos
hasoru risku maka`as wainhira tuur – ahi. Kuase mate maternal 95 mak evita ona
iha Timor iha kada tinan liuhusi preve isin – rua ne`ebe la tuir hakarak rasik.
Se it abele halo tuir pedidu hotu ba kontrasepsaun nian, mate maternal 125 tan
mak sei bele prevene iha kada tinan.
Planeamento
familiar no servisu saude reprodutiva sira makesensial atu prevene da`et
HIV/AIDS nian. Feto sira ho HIV ne`ebe hetan isin –rua la tuir hakarak sei fo
risku atu transmiti virus ba sira nia oan. Hadia asesu ba kondon bele reduz
numeru infeksaun ne`ebe hetan liuhusi ralasaun sexual. Hasa`e uzu ba
kontrasepsaun iha feto ho HIV positivu nia leet liu husi servisu planeamentu
familiar voluntariu, bele evita kuaze liu pursentu 30 ba kazu transmisaun inan ba
oan liu fali anti-retrovira
1.3 Objetivu
Planeamentu
Familiar sai tiha ona Objetivu xavi
ida ba saude no programasaun dezenvolvimentu ba kuaze tinan 50. Planeamentu
Familiar liga hotu ho metas dezenvolvimentu Mileniu 8. Planeamentu Familiar hase`e
riku ho reduz hamlaha ; hanaruk (prolonga) edukasaun ; kapasita feto ho feto
foinsa`e sira ; salva labarik kikuan sira ; hadia saude inan ; prevene HIV pediatriku
; redux presaun ba ambienti.Iha tinan ne`e 2015. Mundu sei muda ninia foka ba
ajenda dezenvolvimentu foun. Maske metas sira jerasaun tuir mai nian habelar
ninia fokus husi dezenvolvimento social no umanu atu inklui mos Objetivo ekonomiku no ambiental.
Hosi
objetivu Dezenvolvimentu Mileniu (ODM ) ne`ebe hametin tiha objetivu ba
dezenvolvimentu mileniu nian. Objetivo sira ne`e buka hadi`ak merik atubele
halakon moris mukit no hamlaha, loke eskola hodi hanorin nivel primariu
universal, halekar direitu hanesan ba mane no feto, hamenus mate ba labarik
ki`ik foin moris ( mortalidade infantil ), hadi`ak saude ba inan isin – rua
sira, atu oinsa hasoru HIV/ SIDA,
malaria no moras seluk tan, mo atu hatebe katak meiu ambiente bele buras
mesamesak de`it.
Objetivu
idaidak bele buka hetan dalan id aka rua maibe, iha klaran no haktuir Objetivu
Dezenvolvimentu Mileniu ( ODM ), tau matan lai uluk ba dezenvolvimentu umanu
nu`udar buras ema nian, no buat hira ne`e atu hetan molok tinan 2015. Iha tempu
ne`e nia laran sai tetu no lehat lala`ok sira la`o oinsa. Objetivu sira ne`e
hatu`ur iha hafoin membru sira hotu ramata lia ho hanoin hanesan no nasaun sira
tenki fo liman ba malu liuliu nasaun bo`ot no riku sira tenke fo tulun ba ki`ik
sira ne`ebe foin buras, hanesan mos Timor – Leste.
1.4 Benefisiu
Benefisiu
ida importanti liu ba planeamentu familiar mak Saude.Tamba saude mak hanesan
xavi ida importanti familia nian ba dezenvolvimentu.Planeamentu familiar bele
loriBenefisiu barak liutan ba Timor
– oan barak kustu ne`ebe oituan liu fali teknolojia uniku ne`ebe oras ne`e iha
hela.
Ramun II
Baze Teoria
2.1 Definisaun
Impaktu
Katak
forsa ne`ebe mosu husi buat ida, bele mos mai husi ema , no mos sasan I ho buat
hotu ne`ebe bele fo impaktu saida deit iha laran.
Kona
ba Impaktu familianian ba dezenvolvimentu ne`e depende husi familia rasik, I ho
alvu importanti ba inan ho aman nia edukasaun.
1. Se karik edukasaun husi inan ho aman
nian fraku, entaunautomatikamente fo impaktu ba oan sira nia hanoin atu hakat ba
dezenvolvimentu.
2. Dezenvolvimentu hanesan xavi ida mai
ita nia vida ba naroman.Tan nune`e impaktu ida mos bele depende ba posibilidadiinan
ho aman nian edukasaun, oinsa?.
A. Kapasidadi edukasaun aman ho inan nian
menus
B. Ekonomikamente atendimentu ba familia
nian menus
C. Ambienti hela fatin
D. Lala`ok individu
Reksohadiprojo Nia
hanoin Povu Timor - Leste nia Moris iha Ambiente neˊebe mak la dun favoravel ho
situsau Nasaun seluk neˊebe mak lahanesan, iha ona mudansa ba Desemvolvemento
neˊebe mak hatudo ona realidade ba povu ninia moris. Kestaun hirak povu
imfrenta neˊe.oinsa ejijensi ba inan ou Aman atu haruka ba escola atu nuune
bele promove ou kria rasik hanoin neebe mak diak iha uma laran rasik wainhira
atu hatete ba ba familia seluk hodi hadia ita nia familia nomos nasaun rasik
Liu husi Edukasaun.
Tuir
ema ida-idak nia hanoin Rejultadu neʼebe
uja ona no hetan husi estadu Timor-Lesta ninian la tuir buat neʼebe maka
ema hotu ninia hakarak no hanoin hodi uja sasan sira neʼebe mak
hetan rasik husi sira fila-liman ruma. mak hanesan Buat neʼebe mak uja ba Loron
naru uja fali ba tempo badak, ida neʼebe mak uja ba tempo naruk uja fali ba
tempo naruk.
2.2 Kapasidadi
inan ho aman nian menus
katak,
ita hare barak iha timor kapasidadi familia nian atu eduka oan menus liu, tamba
laiha hanoin matenek para fo hanoin ba oan sira, I sira mos menus aprendijazen,
hanesan la iskola mak barak, hanoin atu diak liu ne`e laiha.
a.
Ekonomikamante
atendimantu ba familia nian menus – hanesan ita ema moris, kuandu atu halo moris ita nia
a`an, buat hotu la ses husi ekonomia ( osan ), ita hare kuandu ekonomia mak
fraku, atendimentu ba familia nian ne mos lao la- ba oin, bele mos ita hakiduk
husi dezenvolvimentu rasik.
b.
Ambienti
hela fatin – mos bele fo impaktu ba oan sira nia futuru, tamba
iha ambienti ida mak laiha seguru, ne`e susar tebes ba oan sira nia vida moris
lao ba oin.
c.
Lala`ok
individu – nian mos importanti tebes, tamba ita hela iha
ambienti ida mak fo impktu ladiak mai ita, ne mos ladiak, I oinsa mak ita bele
halakon impaktu ne`e, paraba paz, instabilidadi no lao ba dezenvolvimentu
familia nian ?
Ne`e
fila fali mai ita individu rasik, se hakarak lao ba oin, tenki muda mentalidadi
diak I tau moral ba iha ita nia fuan, tamba nee hanesan xavi ida atu lao ba
hasoru impaktu ne`ebe atu mosu mai.
2.3 Definisaun Planeamentu Familiar
Katak
Familia inklui mos inan aman sira no familia ne`ebe bo`ot ne`e, primasialmente,
responsavel ba edukasaun ba labarik nian no katak estadu sei asegura ba nia
asistensia nesesaria iha sentidu ne`eba. Titulu ne`e mos definesaida deit mak
resposabilidades inan aman no lida ho separasaun labarik sira husi ninia inan
aman sira.
2.4 Definisaun Dezenvolvimentu
Dezenvolvimentu
ne`e hanesan reabilita ka tuir lian melayu ne`e hanesan “ Perkembangan, pembangunan “ katak buat ida
ne`ebe fo valor positive ba saida mak ita atu hala`o ka hadia.
Termu
dezenvolvimentu, tuir istoria, nu`udar termu komum ne`ebe sosiedade sira
assosia ho progressu, dezenvolvimentu iha konotasaun positivo tamba relasiona
ho esforsu ka prosesu atu “ hakat husi buat ne`ebe seidauk dezenvolvidu ba
dezenvolvimentu atu sai dezenvolvidu “.
Maske
nune`e termu dezenvolvimentu la hetan fatin – metin iha vida – sosial povu ho
nasaun, antes da revolusaun industrial iha Inglatera mosu iha sekulu 18 ho 19
liu ba. Maibe revolusaun industrial iha Inglaterra ne`e hamoris fila – fali lia
– fuan dezenvolvimentu no fo hikas espiritu foun ba ema ida – idak ho nasaun
sira atu desenvolve sira nia an. Mibe estadu dezenvolvimentu so bele existi
bainhira klima dame ho hakmatek permanese.
Dezenvolvimentu
hanesan prosesu mudansa social ida ne`ebe ho partisipatoriu ne`ebe luan iha
komunidade ida ho nian objective atu atinji mudansa social ho material, inklui
aumenta justisa ne`ebe bo`ot no sira seluk ne`ebe valorijadu, ba maioria
komunidade liu husi kontolu ne`ebe bo`ot liu ne`ebe sira hetan ba
dezenvolvimentu sira nian.
ESPLIKASAUN
3.1 Kondisaun Geografia Munisipiu Dili
Lokalizadu
iha kosta Norte Ilha Timor ne`ebe konfirma ka halo baliza, husi loroa`e, ho Distritu
Manatutu, husi sul ho Aileu, husi loromonu ho Likisa husi norte ho Tasi Savu;
integra mos ilha Atauru, ne`ebe hateke besik ba sidade Dili. Iha abitantes 234.026 mil ( sensus 2010 ) ho area
372 km2. Ne`e mak Distritu kiik liu hotu iha paiz.Nicapital mak sidade Dili
ne`ebe hanesan mos capital Timor leste. Distritu Dili iha tempu
Portugeskoncelhu ida hotu ho naran ne`ebe hanesan no inklui koncelhu ( agora
Distritu ) Aileu. DistrituDili inklui atualmente Subdistritus atauru, Kristu –
Rei, Dom Alaixo, Na`infeto, Metinaru I Vera kruz.
3.2
Klasifikasaun Urbanu no Rurál
Kapital
distritál hotu-hotu konsidera hanesan área urbanu.Baliza hosi capital distritál
hato’o iha planu mapa nian.Área ne’ebé mak atu forma área capital distritál sai
hanesan baliza planu mapa no uza hanesan baliza área urbanu. Signifika katak:
a. Iha populasaun besik ema 2.000 ou liu
b. Iha populasaun ne’ebé mak serbisu
menus hosi pursentu 50 iha atividade
agrikultura/peska no populasaun seluk serbisu iha seitór modern
c. Iha eletrisidade no kanu bee ou
d.
Iha asesu ba eskola, fasilidade saúde, no fasilidade píkniku/paseu Timor-Leste
Sensu 2010, Volume 4 11 Área ne’ebé mak la prenxe kategoria sira iha leten
klasifika hanesan área rural.
A. Uma-kain
Konvesionál
Uma-kain
ne’ebé kompostu hosi ema ida ka liu ne’ebé baibain hela hamutuk no hán hahan
hamutuk.
B. Uma-kain
Non-konvensionál
Dalaruma
ema grupu balun hela hamutuk maibé labele dehan katak sira “uma-kain
konvensioal”.Ezemplu; dormitóriu, ospitál, eskola/koléjiu, prizaun, no
seluk-seluk tan.
C. Estrutura:
Ba
objetivu sensu 2010, estrutura mak uma ne’ebé uza ba objetivu rezidénsia de’it.
D. Unidade
uma:
mak
fatin ne’ebé okupa uma-kain ida ou rua ho nia odamatan tama privadu. Uma-kain
privadu hotu-hotu hela iha unidade uma. Maibé mós iha kazu balun ne’ebé mak
unidade uma barak iha estrutura ida nia okos.
E. Idade:
Mak
númeru tinan hosi respondente hahú hosi moris to’o ba iha nia loron halo tinan.
Idade refere ba idade respondente iha loron halo tinan ikus nian.
Wainhira
la hatene idade, intervistadór sira sei uza kalendáriu eventu, tabela
konversaun, no seluk-seluk tan.
Hanesan
súmariu badak tuir mai ne’e:
a. Idade 0-1 ba sira ne’ebé mak idade menus
hosi tinan ida
b.
Idade tinan 1 ou liu maibé menus hosi tinan rua
c. Grupu idade 0-4 mak ba sira ne’ebé idade
menus hosi tinan 5
d.
Grupu idade tinan 5-9 mak sira ne’ebé ho idade tinan 5 no liu maybe menus hosi
tinan 9 e. Grupu idade tinan 75+ mak sira ne’ebé ho idade tinan 75 no ba leten
F. Estadu
Sivíl:
Fahe
ba;
a.
Klosan/seidauk kaben
b.
Kaben na’in
c.
Faluk
d.
Divórsiu (soe malu)
e.
Fahe malu
G. Relijiaun:
Relijiaun
rekolla bazeia ba resposta hosi respondente. Tuir kategoria ne’ebé mak iha
kestionáriu: Katóliku, Protestante/Evanjélika, Musulmanu, Budista, Índu,
Animizmu no seluk ne’ebé mak la kobre iha leten.
H. Lian materna/afiliasaun étniku: ida
ne’e mak lian ne’ebé identifika hosi pesoál ida ne’ebé sira uza ka ko’alia
barak liu iha sira-nia tempu. Lista hosi lian maternál hamutuk 32 ne’ebé mak
uza iha nasaun ne’e. Ba ema estranjeiru sira-nia nasionálidade intervistadór
sira rekolla tuir ema ida-idak nia nasionalidade.
3.3
Defisiente define hanesan:
Fíziku,
sensóriu, mentál, ou difikuldade sira seluk, inklui haree, rona, defisiente
fíziku, ne’ebé kauza hosi difikuldade ba iha abilidade hodi hala’o atividade lorloron
nian. Tanba ne’emák identifika hanesan fíziku, mentál, ou kondisaun psikolójika
ou difikuldade ba pesoál ne’e hodi hal’o nia atividade lorloron ou limita
pesoál ne’e hodi hala’o atividade balun ka liu hosi atividade ne’ebé mensiona
iha leten, mak hanesan: hadi’a nia an rasik, hala’o serbisu ho nia biban, la’o,
haree, rona, ko’alia, estuda, ou serbisu no halo interasaun ho ema seluk.
Difikuldade
sira ne’ebé mak kobre iha sensu 2010 mak hanesan tuir mai ne’e:
a.
Difikuldade la’o (kadeira roda, ai-tonka, ain kadík)
b.
Difikuldade haree: (matan malahuk, matan aat, wainhira uza
olku laiha problema)
c.
Difikuldade rona: (rona ladún mós, diuk)
d.
Difikuldade mentál/inteletuál (dezenvolve an neneik
liu, tanba ne’e labele kompete ho ema seluk ho idade hanesan, kondisaun mentál
no bulak) 12 Timor-Leste Sensu 2010, Volume 4
3.4
Migrasaun
Migrasaun
sei konsidera wainhira populasaun ida enumera iha sub-distritune’ebé la hanesan
ho ida ne’ebé nia moris fatin.
Tuir
mai ne’e faktu sira ne’ebé mak presiza konsidera:
a.
Durasaun hosi hela fatin mak durasaun hosi tinan kompletu respondent hela iha
sub-distritu ne’ebé nia enumera iha sensu
b.
Razaun muda: karik iha tempu enumerasaun sensu
respondent hetan iha sub-distritu seluk hosi sub-distritu nia moris fatin,
rekolla informasaun kona-ba razaun tanba saida mak nia muda. Nia opsaun inklui;
edukasaun, serbisu, buka serbisu, kaben, tuir família, konflitu, no seluk-seluk
tan.
Relasiona
ho estatutu sivíl agora nian, la’os estatutu iha tempu moris. Iha sensu 2010,
sidadania, ho nasionalidade uza iha kontestu hanesan. Ema Timor tomak rekolla
no tau Kódigu hanesan Timoroan, exeptu nia troka nia sidadania, entaun tenke
tau Kódigu nia nasaun foun nian. Karik, iha ema balun ne’ebé iha sidadania
dupla ka sidadania rua, ita rekolla ida ne’ebé mak respondente konsidera nia
besik liu ba, respondente mak halo desizaun.
3.5
Rejistrasaun moris
Ida
ne’e prosesu ida hodi rekolla informasaun hosi labarik ne’ebé mak foin moris.
Opsaun
hosi rejistrasaun moris inklui iha sensu 2010 hanesan tuir mai ne’e:
a.
Iha sertifikadu RDTL/sertifikadu válidu ruma
b.
Rejistra ona iha rejistrasaun sivíl
c.
Rejistra ona iha ospitál
d.
Rejistra ona iha Suku
e.
Rejistra ona iha Igreja
f.
Rejistra ona iha fatin seluk
g.
La rejistra
3.6
Edukasaun
Edukasaun
mak prosesu ne’ebé ema aprende liu hosi instrusaun no hanorin. Iha sensu 2010
fó atensaun ba iha literasia no edukasaun ne’ebéatinji.
Kategoria
seluk ne’ebé uza iha edukasaun mak hanesan tuir mai ne’e:
a.
Literasia: define iha sensu hanesan abilidade hodi ko’alia, lee, no hakerek
liafuan simples balun iha kualkér lian balun. Informasaun ne’ebé rekolla
kona-ba literasia diretamente responde hosi kada respondente ne’ebé ho idade
tinan 5 no ba leten mak: ko’alia, lee, no hakerek hosi lian haat ne’ebé mak uza
hodi ko’alia iha Timor-Leste (Tetun, Portugés, Lian Indonézia, no Inglés). Ho
nia opsaun mak: la ko’alia, lee no hakerek, ou ko’alia de’it, ou lee de’it, ou
ko’alia no lee de’it, ou bele ko’alia, lee, no hakerek.
b.
Atende eskola: define hanesan regularmente atende eskola iha instituisaun
edukasaun akreditadu ou programa balun, públiku ou privadu.
Nia
opsaun mak:
a)
Loos, eskola hela,
b) Loos, husik eskola,
c) Lae, nunka atende eskola, no
d)
La hatene.
c. Nivel
edukasaun aas ne’ebé atinji: nivel edukasaun define hanesan grupu tinan
edukasaun ne’ebé fó hosi Ministériu Edukasaun iha Timor-Leste i.e. Edukasaun
Pre-Primáriu; Edukasaun Primáriu; Edukasaun PreSekundáriu; Edukasaun
Sekundáriu/Edukasaun Tékniku; Politékniku/ Diploma; Universidade no Edukasaun
Non-Formál.
d.
Nivel/Grau/Etapa/Klase hosi Edukasaun ne’ebé kompleta: defini hanesan grau aas
liu ne’ebé kompleta iha nivel edukasaun iha sistema edukasaun hosi nasaun
ne’ebé fó edukasaun. Inklui hosi parte edukasaun públiku no privadu ne’ebé
akreditadu hosi Governu. Timor-Leste Sensu 2010, Volume 4 13
3.7 Forsa serbisu (populasaun ne’ebé
ekonomikamente ativu)
Populasaun
bele fahe ba grupu rua, mak sira ne’ebé iha forsa serbisu no sira ne’ebé lae.
Grupu forsa serbisu inklui pesoál ne’ebé ho idade tinan 10 ba leten no durante
períodu loron hitu antes hala’o sensu hala’o hela serbisu, la haree ba nia
serbisu regulár ou temporáriu, ou hein hela tempu koilleta ou lisensa serbisu
no seluk-seluk tan. Adisionál sira ne’ebé laiha serbisu maibé buka hela serbisu
mós inklui iha grupu ida ne’e. iha parte seluk, sira ne’ebé mak la tama iha
forsa serbisu inklui pesoál ne’ebé mak tinan 10 no liu, antes períodu hala’o
sensu nia la halo buat ida, maybe atende eskola, doméstika, prizioneiru, moras
ou seluk-seluk. Ho lia fuan seluk, ba ema sira ne’ebé la halo buat id abele
kategoriza ba serbisu, temporariamente la serbisu, ou buka serbisu. Atividade
ekonomia prinsipál mak kategoriza hanesan tuir mai ne’e:
A.
Serbisu (serbisu mínimu oras ida hodi hetan
osan, lukru ou benefísiu ba família ou lisensa hosi serbisu maibé serbisu ona,
kompañia ou negósiu)
a. Serbisu Mak ba ema sira ne’ebé
durante semana ida antes períodu sensu serbisu hodi hetan osan, saláriu,
komisi, tip, kontratu no selu iha sasán (liu-liu iha área rurál ema halo
serbisu maibé selu ho hahan ou roupa).
b. Patraun/Bós Mak ba ema sira ne’ebé
semana ida antes sensu hala’o serbisu iha sira-nia negósiu rasik, nomós fó
serbisu ba ema seluk. Tanba nia móstenke fó nia tempu balun ba iha nia serbisu
fatin.
c. Kria serbisu ba an rasik (la fó
serbisu ba ema seluk) Kategoria ida ne’e ba ema ne’ebé kria serbisu ba an
rasik, ou serbisuba negósiu família. Inklui mós arte, mekániku, negósiu hosi
produtu agrikultura ne’ebé kategoria ba negósiu família.
d. Kontribui ba iha família (serbisu
maibé la selu iha negósiu família hosi membru família uma-kain).
e. Membru hosi Produtór Koperativa
Kategoria ida ne’e inklui respondente ne’ebé mak membru ba koperativa tanba
ne’e, nia serbisu iha área agrikultura oioin, ba membru koperativa sira hotu
ne’ebé mak serbisu durante períodu sensu rekolla iha kategoria ida ne’e.
f. Buka serbisuEma ne’ebé laiha serbisu
no buka serbisu sei rekolla iha kategoriaida ne’e.
g. La buka serbisu Ba ema sira ne’ebé la
serbisu no la buka serbisu tanba seidauk ou la uza nia, maibé normalmente
hakarak serbisu wainhira ofereseserbisu ba nia.
A.
La Serbisu, La prontu serbisu
h. Estudante Ida ne’e ba ema ne’ebé nia
tempu tomak uza hodi ba atende eskola regular iha instituisaun edukasaun
(primáriu, sekundáriu, koléjiu, universidade no seluk-seluk tan). Tanba ne’e
nia la pronto serbisu.
i. Serbisu doméstika (haree serbisu uma
laran) Mak ema ne’ebé feto ka mane haree no tau matan ba serbisu doméstika iha
nia uma laran ez..kuru bee, te’in, kuidadu labarik, no seluk-seluk, ema
sira-ne’e la serbisu atu hetan osan ou selu ou buka serbisu.
j. Reforma, ou Idozu Ida ne’e ba ema sira
ne’ebé Durante semana ida antes sensu nia la involve iha atividade ekonomia
balun, tanba nia reforma, tanba idade, moras, ou voluntáriu.
k. Defisiente ou Moras Mak ema sira
ne’ebé la serbisu tanba hetan defisinete balun ou moras. 14 Timor-Leste Sensu
2010, Volume 4
B. Okupasaun
Okupasaun
mak define hanesan serbisu ka atividade ou servisu balun ne’ebé respondente
hala’o durante semana ida antes loron sensu. Okupasaun iha relasaun ho
atividade ekonomia prinsipál. Informasaun detallu kona-ba okupasaun respondente
mak hanesan: Mestre Eskola Primariu, fa’an pulsa iha liuron, agrikultór
subsisténsia hanesan hakiak kafé, sofér Taksi, director iha ONG lokál, serbisu
hanesan akuntabilidade iha Ministériu Finansa, no seluk-seluk tan.
C. Indústria Indústria
refere ba iha atividade hosi serbisu pesoál ida iha nia okupasaun. Indústria
normalmente identifika bazeia ba karaterístika hosi sasán no servisu ne’ebé
prodús. Mak hanesan banku, supermerkadu, Polísia, mekániku, alfaiati no
seluk-seluk tan.
D. Fertilidade Mak
kapabilidade natural hosi ema feto sira hodi fó moris. Feto sira ne’ebé iha
idade reprodutiva nian. Feto hotu-hotu ho idade tinan 15 no liu husu pergunta
ida ne’e relasiona ho sira-nia istória partu.
E. Labarik ne’ebé moris Labarik
ne’ebé inan fó partu moris mak labarik ne’ebé hatudu sinál moris imédiatu hosi
partu; tanis ou halo lian; liman, ain ou isin lolon bookan; ou hatudu sinál
fíziku moris balun. Sensu foka liu ba labarik ne’ebé inan partu mai moris.
Nune’e mós rekolla informasaun ba kada respondente feto sirane’ebé konsege fó
partu.
F.
Lala`ok
Planeamentu Familiar
Hari`I
uma ka`in ne`e katak: iha aman, inan, ho oan. Hari`I uma ka`in laos buat ida
halimar( Facil ), ne`e todan tebes, mai
ita nuda`ar feto ida ho mane ida.Ita tenki hatene oinsa lala`ok hari`I uma
kai`in ida ne`ebe fo hamnasa ( contente ) ba ita nia famila.
1. Tenki respetu
malu iha famila laran
2. Tenki hadomi
malu iha famila laran
Respetu
malu iha famila laran katak : buat ida mai husi edukasaun husi inan no aman,
para halo famila ida hodi la`o hatene, saida mak di`ak I ho saida mak a`at.
Ne`e mak maromak nia liafuan katak ; Sei hamta`uk,sei hadomi inan aman ho nai
ulun sira.
Hadomi
malu iha famila laran katak: hanesan lisaun ida para hatene atende malu ho diak
ba moris famila nian di`ak, ba aban bain ruak nian.
Haktuir
(exemplo):
Mane
ida kuandu kaben ho feto ida, mane ne`e tenki hadomi feto ne`e hanesan nia inan,
no feto mos hanesan.
G.
Partisipasaun
Famila iha Prosesu Desenvolvimento
Ita
atu palnu ba futuru nian, ita tenki iha uma ida rasik ba ita nia famila hodi
moris hakmatek, ho`o ida ne`e ita bele moris hanoin ba oin. Buat important atu
moris famila nia diak ba oin mak tuir mai ne`e :
1. Hadomi
malu
2. Tenki
respeito malu
3. Tenki
sasukat osan ne`ebe ita iha
4. Tenki
fo`o aten b`rani ba ita nia oan, atu lao ba futuru( Edukasaun).
Mas
hau hare susar tebes partisipasaun Familia nian ba dezenvolvimentu, tamba
maioria partisipasaun povu nian iha dezenolvimentu menus tebes tamba durante
ne`e sidadaun sira dependensia demais ba estadu, buat hotu hakarak deit estadu
maka fo.Hau hare sei menus (partisipasaun iha prosesu de dezenvolvimentu)tamba
ita sai sidadaun ida depende demais ba ita nia estadu, buat hotu ita husu
estadu, estadu, estadu labele halo buat hotu – hotu.
Iha
nasaun desenvolvidu sira nia sidadaun la`os depende deit ba estadu maibe sai
sidadaun ida ne`ebe maka kreativu no inovador hodi buka solusaun ba problema
sira, maibe sidadaun Timor – leste ohin loron lae, depende deit ba estadu, wainhira
estadu la halo, sidadaun sira mos tur hare deit. Se partisipasaun sidadaun nian
maka sei menus, sei la realiza mehi ne`ebe lider sira iha, maske lider sira
mehi atu transforma Timor – Leste sai nasaun ida riku, forte no seguru, e hasai
k`bit la`ek sira husi susar laran.
Ne`e
duni servisu iha famila hodi hare katak saida maka bele halo iha ita nia famila
hodi kontribui ba moris diak uma lara nian.
Ramun IV
Lia Maktakak
4.1
Konkluzaun
Wainhira
atu hatu`ur famila ida nia diak ba oin (futuro), ita tenki hadia (prepara) uluk
ita nia uma laran rasik. Importanti liu mak ita nia liafuan ba malu (Apoio malu)
iha uma laran, tenki iha ispirito maka`as (Forte) ba moris, tenki foti desijaun
ne`ebe diak(Justo) para bele to`o objetivu nebe’e diak mai ita nia moris ba oin.
Buat ida mak importanti tebes mai ita iha nia vida moris ne`e mak saude mos,
tamba ita moris iha mundo mak suade ladiak mai ita nia a`an, buat hotu klo`ot
mai ita nia vida moris.
4.2
Sujestaun
Ida
ne`e mak hau nia liafuan badak(resumo badak) ba servisu nebe’e mestri fo mai
hau. Se karikiha liafuan ruma makla lo’os, hau husu diskulpa ba mestri ho
kolega sira hotu, favor idabele halo lo’os hela. Tamba Tetum ita hotu nian ita
mak ajuda malu ho kompleta malu hodi halo los ita nia Lian Inan.

Tidak ada komentar:
Posting Komentar