Selasa, 07 Agustus 2018

planu ida nebe diak ba (familia)




Ramun I
Lia Dahuluk
1.1 Mahuluk Hanoin
Timor-Leste hanesan nasaun ida nebe foin mak hamrik,tamba mundu foin recoinese sai hanesan nasaun soberanu ida,ita foin mak ukun an ita hasoru dejafiu oinliu liu, Infaktu familiar iha mundu ema hotu tengki hasoru laos deit mak akontese iha nasaun doben timor,katak ita hotu hatene ema hotu nebe mak agora dadau ne hasoru mak problema boot familia nian,dala barak ita hotu hasoru familia barak mak kbiit laek balu riku balu kiak,tamba ema hotu hotu hakarak moris diak maibe realidade buat nebe acontese hosi hau nia hare iha moris loro-loron iha kos ka uma aluga la hanesan ho ema ne’ebe mak iha uma rasik,ne mak ha’u hare lolos moris hosi foho oan mai iha kapital  hasoru buat oi-oin, bele sai fali atan ba ema sira iha kapital nanis tia ona.
Hanesan iha familia ida hela besik ho ha’u iha kos loro-loron  nia laen ema hemu ten maibe  nia ferik oan ho nia oan nafatin pasensia tamba nia laen nia hahalok ba buka lanu de’it loron kalan , nia laen ne loron la buka osan maibe nia tenki husu osan ba nia fen husi loron ba loron nia ferik oan tenki simu tolok baku tuku tebe.
Maibe mana sempre hatete o kolia ba ema nebe mak husu mana ne dehan nia mak hanesan ne ona ita atu dehan halonusa ho hanoin ida katak familia ne tenki duni hasoru mak iha ita nia vida moris.
Familia ida ke atu sai diak liu iha rai ida ne maibe tenki hasoru realidade ba moris liu-liu hosi foho mai kos iha kapital dili.
Tamba atu hetan mudansa ba familia ne’e mak ita tenki mai moris iha kapital, hare ba realidade sira ne’e ita tenki simu realidade mai moris iha kapital atu dezemvolve ita nia aan atu hadia ita nia futuru ba loron aban bairua ho vida ida nebe’e foin mai komesa kapital iha moris loro-loron nia uluk liu husi  problema nebe mak ita hasoru hanesan be mos saniamentu buat sira ne hotu be mak sai hanesan problema ita foin mai moris iha kapital iha loron hira nia laran atu ba kuru be iha nebe ne mak sai hanesan impaktu ida kona ba saneamentu fofoun to iha uma aluga sedauk konese lolos fatin saneamentu sai polemika iha moris uma aluga nian loro-ba loron familia ne atu moris iha harmonia nia laran tan deit foin mai iha kapital hasoru dezefius oioin tamba se wainhira ita mai hela fofoun hela kapital dala barak ema dehan kapital mak diak,ita tenki ba hela iha dili narealidade sai fali hanesan infernu bot ba familia nebe mak foin mai hela iha kapital doben ida ne,maibe ita tenki simu duni atu mai moris iha fatin seluk hodi muda vida tamba se karik hau mak hela det iha foho,hau nia vida labele muda durante hela iha dili uluk liu kenki hatoman an.   

Planeamentu familiar hasa`e riku no reduz hamlaha; prolonga edukasaun; kapasita feto foinsa`e sira; hadia saude inan; prevene HIV pediatriku; reduz presaun ba ambiente; no promove parseria global. Planeamentu Familiar hanesan meius ida atu bele fo espasu ba oan, hadia ekonomia familia, prevene inan isin rua sedu nomos hamenus mortalidade ba inan no oan.
Desde independensia, uza planementu familiar iha Timor – Leste sa`e maka`as dala tolu ona. Ho nune`e, feto kaben – nain hotu ho idade produtiva ( 15 – 49 ) mak hato`o ona sira nia hakarak atu halo espasu ka limita numeru labarik ne`ebe sira iha. Maske nune`e, menus husi metade ne`e mak husu atu bele hetan planementu familiar.
Asesu ba planeamentu familiar no serbisu saude reprodutiva sira ne`ebe sa`e tiha ona ne`e fo apoiu ba feto sira nia moris – diak sosial no ekonomiku hodi fo dalan ba sira atu hili numeru no halo espasu ba sira nia oan. Feto sira ne`ebe bele altera isin – rua hetan oportunidadi barak liu atu hala`o sira nia edukasaun, hetan serbisu produtivu, hasa`e rendimentu um  – laran, nune`e fo tulun hodi hamenus ki`ak ne`ebe maka`as liu.Espasu isin – rua ne`ebe diak liu, reduz insidensia ba todan ne`ebe menus liu wainhira moris mai no mal nutrisaun ba inan.
Ba feto foinsa`e sira ne`ebe isin – rua sedu liu sempre hakotu edukasaun – iha ne`ebe feto foinsa`e sira tenki husik hela eskola tamba isin – rua ne`ebe la tuir nia hakarak ka tenki fo tulun atu tau matan ba nia alin sira. Estudo ida iha tinan 2010 hatudu katak 99 pursentu husi inan adolesenti sira iha Timor – Leste mak para husi eskola. Liu hasa`e asesu ba planeamentu familiar, feto foin sa`e sira sei bele liu atu eskola nafatin, no ikus mai, bele haruka fali sira nia oan rasik ba eskola.
Uza planementu familiar kapasita feto sira eskola.Wainhira feto sira kapasitas tiha ona hodi sai idade ne`ebe foti desizaun iha famila laran, sira uza rekursu barak liu ba sira oan nia nutrisaun, kuidadu saude no edukasaun. Involve mane sira iha planementu familiar bele lori ba mudansa iha norma jeneru sira. Kapasita feto sira iha dalan oi – oin, hodi inklui sira nia abilidade hodi atu atinje sira nia medida familia ne`ebe sira nia hakarak, mak buat ne`e importante ba esforsu desenvolvimentu modern.
Halo espasu isin – rua liu husi planeamentu familiar reduz mortalidade labarik. Labarik sira ne`ebe moris hafoin tinan tolu to`o tinan lima mak hanesan  bele aguenta moris dala 2,5 liu fali labarik sir ne`ebe moris hafoin tinan rua. Kuaze mate labarik kiikoan nian 750 mak evita ona iha Timor kada tinan liuhusi prevene isin – rua ne`ebe la tuir hakarak rasik.
Se itabele halo tuir pedidu hotu ba kontrasepsaun nian, mate labarik kiikoan 1,000 tan mak sei bele prevene iha kada tinan.
1.2  Formulasaun Problema
Planu familiar ba dezenvolvimentu importanti liu mak buat ne`ebe saude, inan ne`ebe hanesan imunizasaun ba saude labarik.Planeamentu familiar permiti espasu ba isin – rua no bele altera isin – rua iha feto foinsa`e sira ne`ebe iha hela risku maka`as ba problema saude no mate tan isin – rua ne`ebe sedu liu. Planeamentu familiar bele preve isin – rua ba feto idade bo`ot liu ne`ebe mos hasoru risku maka`as wainhira tuur – ahi. Kuase mate maternal 95 mak evita ona iha Timor iha kada tinan liuhusi preve isin – rua ne`ebe la tuir hakarak rasik. Se it abele halo tuir pedidu hotu ba kontrasepsaun nian, mate maternal 125 tan mak sei bele prevene iha kada tinan.
Planeamento familiar no servisu saude reprodutiva sira makesensial atu prevene da`et HIV/AIDS nian. Feto sira ho HIV ne`ebe hetan isin –rua la tuir hakarak sei fo risku atu transmiti virus ba sira nia oan. Hadia asesu ba kondon bele reduz numeru infeksaun ne`ebe hetan liuhusi ralasaun sexual. Hasa`e uzu ba kontrasepsaun iha feto ho HIV positivu nia leet liu husi servisu planeamentu familiar voluntariu, bele evita kuaze liu pursentu 30 ba kazu transmisaun inan ba oan liu fali anti-retrovira
1.3  Objetivu
Planeamentu Familiar sai tiha ona Objetivu xavi ida ba saude no programasaun dezenvolvimentu ba kuaze tinan 50. Planeamentu Familiar liga hotu ho metas dezenvolvimentu Mileniu 8. Planeamentu Familiar hase`e riku ho reduz hamlaha ; hanaruk (prolonga) edukasaun ; kapasita feto ho feto foinsa`e sira ; salva labarik kikuan sira ; hadia saude inan ; prevene HIV pediatriku ; redux presaun ba ambienti.Iha tinan ne`e 2015. Mundu sei muda ninia foka ba ajenda dezenvolvimentu foun. Maske metas sira jerasaun tuir mai nian habelar ninia fokus husi dezenvolvimento social no umanu atu inklui mos Objetivo ekonomiku no ambiental.
Hosi objetivu Dezenvolvimentu Mileniu (ODM ) ne`ebe hametin tiha objetivu ba dezenvolvimentu mileniu nian. Objetivo sira ne`e buka hadi`ak merik atubele halakon moris mukit no hamlaha, loke eskola hodi hanorin nivel primariu universal, halekar direitu hanesan ba mane no feto, hamenus mate ba labarik ki`ik foin moris ( mortalidade infantil ), hadi`ak saude ba inan isin – rua sira, atu oinsa hasoru  HIV/ SIDA, malaria no moras seluk tan, mo atu hatebe katak meiu ambiente bele buras mesamesak de`it.
Objetivu idaidak bele buka hetan dalan id aka rua maibe, iha klaran no haktuir Objetivu Dezenvolvimentu Mileniu ( ODM ), tau matan lai uluk ba dezenvolvimentu umanu nu`udar buras ema nian, no buat hira ne`e atu hetan molok tinan 2015. Iha tempu ne`e nia laran sai tetu no lehat lala`ok sira la`o oinsa. Objetivu sira ne`e hatu`ur iha hafoin membru sira hotu ramata lia ho hanoin hanesan no nasaun sira tenki fo liman ba malu liuliu nasaun bo`ot no riku sira tenke fo tulun ba ki`ik sira ne`ebe foin buras, hanesan mos Timor – Leste.
1.4  Benefisiu
Benefisiu ida importanti liu ba planeamentu familiar mak Saude.Tamba saude mak hanesan xavi ida importanti familia nian ba dezenvolvimentu.Planeamentu familiar bele loriBenefisiu barak liutan ba Timor – oan barak kustu ne`ebe oituan liu fali teknolojia uniku ne`ebe oras ne`e iha hela.

Ramun II
Baze Teoria
2.1       Definisaun Impaktu
Katak forsa ne`ebe mosu husi buat ida, bele mos mai husi ema , no mos sasan I ho buat hotu ne`ebe bele fo impaktu saida deit iha laran.
Kona ba Impaktu familianian ba dezenvolvimentu ne`e depende husi familia rasik, I ho alvu importanti ba inan ho aman nia edukasaun.
1.         Se karik edukasaun husi inan ho aman nian fraku, entaunautomatikamente fo impaktu ba oan sira nia hanoin atu hakat ba dezenvolvimentu.
2.         Dezenvolvimentu hanesan xavi ida mai ita nia vida ba naroman.Tan nune`e impaktu ida mos bele depende ba posibilidadiinan ho aman nian edukasaun, oinsa?.
A.        Kapasidadi edukasaun aman ho inan nian menus
B.        Ekonomikamente atendimentu ba familia nian menus
C.        Ambienti hela fatin
D.        Lala`ok individu
Reksohadiprojo Nia hanoin Povu Timor - Leste nia Moris iha Ambiente neˊebe mak la dun favoravel ho situsau Nasaun seluk neˊebe mak lahanesan, iha ona mudansa ba Desemvolvemento neˊebe mak hatudo ona realidade ba povu ninia moris. Kestaun hirak povu imfrenta neˊe.oinsa ejijensi ba inan ou Aman atu haruka ba escola atu nuune bele promove ou kria rasik hanoin neebe mak diak iha uma laran rasik wainhira atu hatete ba ba familia seluk hodi hadia ita nia familia nomos nasaun rasik Liu husi Edukasaun.
Tuir ema ida-idak nia hanoin  Rejultadu neʼebe uja ona no hetan husi estadu Timor-Lesta ninian la tuir buat neʼebe maka ema  hotu ninia hakarak  no hanoin hodi uja sasan sira neʼebe mak hetan rasik husi sira fila-liman ruma. mak hanesan Buat neʼebe mak uja ba Loron naru uja fali ba tempo badak, ida neʼebe mak uja ba tempo naruk uja fali ba tempo naruk.
2.2       Kapasidadi inan ho aman nian menus
katak, ita hare barak iha timor kapasidadi familia nian atu eduka oan menus liu, tamba laiha hanoin matenek para fo hanoin ba oan sira, I sira mos menus aprendijazen, hanesan la iskola mak barak, hanoin atu diak liu ne`e laiha.
a.      Ekonomikamante atendimantu ba familia nian menus – hanesan  ita ema moris, kuandu atu halo moris ita nia a`an, buat hotu la ses husi ekonomia ( osan ), ita hare kuandu ekonomia mak fraku, atendimentu ba familia nian ne mos lao la- ba oin, bele mos ita hakiduk husi dezenvolvimentu rasik.
b.      Ambienti hela fatin – mos bele fo impaktu ba oan sira nia futuru, tamba iha ambienti ida mak laiha seguru, ne`e susar tebes ba oan sira nia vida moris lao ba oin.
c.       Lala`ok individu – nian mos importanti tebes, tamba ita hela iha ambienti ida mak fo impktu ladiak mai ita, ne mos ladiak, I oinsa mak ita bele halakon impaktu ne`e, paraba paz, instabilidadi no lao ba dezenvolvimentu familia nian ?
Ne`e fila fali mai ita individu rasik, se hakarak lao ba oin, tenki muda mentalidadi diak I tau moral ba iha ita nia fuan, tamba nee hanesan xavi ida atu lao ba hasoru impaktu ne`ebe atu mosu mai.
2.3  Definisaun Planeamentu Familiar
Katak Familia inklui mos inan aman sira no familia ne`ebe bo`ot ne`e, primasialmente, responsavel ba edukasaun ba labarik nian no katak estadu sei asegura ba nia asistensia nesesaria iha sentidu ne`eba. Titulu ne`e mos definesaida deit mak resposabilidades inan aman no lida ho separasaun labarik sira husi ninia inan aman sira.
2.4 Definisaun Dezenvolvimentu
Dezenvolvimentu ne`e hanesan reabilita ka tuir lian melayu ne`e hanesan “  Perkembangan, pembangunan “ katak buat ida ne`ebe fo valor positive ba saida mak ita atu hala`o ka hadia.
Termu dezenvolvimentu, tuir istoria, nu`udar termu komum ne`ebe sosiedade sira assosia ho progressu, dezenvolvimentu iha konotasaun positivo tamba relasiona ho esforsu ka prosesu atu “ hakat husi buat ne`ebe seidauk dezenvolvidu ba dezenvolvimentu atu sai dezenvolvidu “.
Maske nune`e termu dezenvolvimentu la hetan fatin – metin iha vida – sosial povu ho nasaun, antes da revolusaun industrial iha Inglatera mosu iha sekulu 18 ho 19 liu ba. Maibe revolusaun industrial iha Inglaterra ne`e hamoris fila – fali lia – fuan dezenvolvimentu no fo hikas espiritu foun ba ema ida – idak ho nasaun sira atu desenvolve sira nia an. Mibe estadu dezenvolvimentu so bele existi bainhira klima dame ho hakmatek permanese.
Dezenvolvimentu hanesan prosesu mudansa social ida ne`ebe ho partisipatoriu ne`ebe luan iha komunidade ida ho nian objective atu atinji mudansa social ho material, inklui aumenta justisa ne`ebe bo`ot no sira seluk ne`ebe valorijadu, ba maioria komunidade liu husi kontolu ne`ebe bo`ot liu ne`ebe sira hetan ba dezenvolvimentu sira nian.
                                                  Ramun III
ESPLIKASAUN                            
3.1  Kondisaun Geografia Munisipiu Dili
Lokalizadu iha kosta Norte Ilha Timor ne`ebe konfirma ka halo baliza, husi loroa`e, ho Distritu Manatutu, husi sul ho Aileu, husi loromonu ho Likisa husi norte ho Tasi Savu; integra mos ilha Atauru, ne`ebe hateke besik ba sidade Dili. Iha  abitantes 234.026 mil ( sensus 2010 ) ho area 372 km2. Ne`e mak Distritu kiik liu hotu iha paiz.Nicapital mak sidade Dili ne`ebe hanesan mos capital Timor leste. Distritu Dili iha tempu Portugeskoncelhu ida hotu ho naran ne`ebe hanesan no inklui koncelhu ( agora Distritu ) Aileu. DistrituDili inklui atualmente Subdistritus atauru, Kristu – Rei, Dom Alaixo, Na`infeto, Metinaru I Vera kruz.
3.2 Klasifikasaun Urbanu no Rurál
Kapital distritál hotu-hotu konsidera hanesan área urbanu.Baliza hosi capital distritál hato’o iha planu mapa nian.Área ne’ebé mak atu forma área capital distritál sai hanesan baliza planu mapa no uza hanesan baliza área urbanu. Signifika katak:
a.   Iha populasaun besik ema 2.000 ou liu
b. Iha populasaun ne’ebé mak serbisu menus hosi pursentu 50 iha atividade    agrikultura/peska no populasaun seluk serbisu iha seitór modern
c.   Iha eletrisidade no kanu bee ou
d.  Iha asesu ba eskola, fasilidade saúde, no fasilidade píkniku/paseu Timor-Leste Sensu 2010, Volume 4 11 Área ne’ebé mak la prenxe kategoria sira iha leten klasifika hanesan área rural.

A.    Uma-kain Konvesionál
Uma-kain ne’ebé kompostu hosi ema ida ka liu ne’ebé baibain hela hamutuk no hán hahan hamutuk.

B.     Uma-kain Non-konvensionál
Dalaruma ema grupu balun hela hamutuk maibé labele dehan katak sira “uma-kain konvensioal”.Ezemplu; dormitóriu, ospitál, eskola/koléjiu, prizaun, no seluk-seluk tan.

C.    Estrutura:
Ba objetivu sensu 2010, estrutura mak uma ne’ebé uza ba objetivu rezidénsia de’it.

D.    Unidade uma:
mak fatin ne’ebé okupa uma-kain ida ou rua ho nia odamatan tama privadu. Uma-kain privadu hotu-hotu hela iha unidade uma. Maibé mós iha kazu balun ne’ebé mak unidade uma barak iha estrutura ida nia okos.
E.      Idade:
Mak númeru tinan hosi respondente hahú hosi moris to’o ba iha nia loron halo tinan. Idade refere ba idade respondente iha loron halo tinan ikus nian.
Wainhira la hatene idade, intervistadór sira sei uza kalendáriu eventu, tabela konversaun, no seluk-seluk tan.
Hanesan súmariu badak tuir mai ne’e:

 a. Idade 0-1 ba sira ne’ebé mak idade menus hosi tinan ida
b. Idade tinan 1 ou liu maibé menus hosi tinan rua
 c. Grupu idade 0-4 mak ba sira ne’ebé idade menus hosi tinan 5
d. Grupu idade tinan 5-9 mak sira ne’ebé ho idade tinan 5 no liu maybe menus hosi tinan 9 e. Grupu idade tinan 75+ mak sira ne’ebé ho idade tinan 75 no ba leten
    F.     Estadu Sivíl:
Fahe ba;
a. Klosan/seidauk kaben
b. Kaben na’in
c. Faluk
d. Divórsiu (soe malu)
e. Fahe malu


G.     Relijiaun:
Relijiaun rekolla bazeia ba resposta hosi respondente. Tuir kategoria ne’ebé mak iha kestionáriu: Katóliku, Protestante/Evanjélika, Musulmanu, Budista, Índu, Animizmu no seluk ne’ebé mak la kobre iha leten.

H.     Lian materna/afiliasaun étniku: ida ne’e mak lian ne’ebé identifika hosi pesoál ida ne’ebé sira uza ka ko’alia barak liu iha sira-nia tempu. Lista hosi lian maternál hamutuk 32 ne’ebé mak uza iha nasaun ne’e. Ba ema estranjeiru sira-nia nasionálidade intervistadór sira rekolla tuir ema ida-idak nia nasionalidade.

3.3 Defisiente define hanesan:
Fíziku, sensóriu, mentál, ou difikuldade sira seluk, inklui haree, rona, defisiente fíziku, ne’ebé kauza hosi difikuldade ba iha abilidade hodi hala’o atividade lorloron nian. Tanba ne’emák identifika hanesan fíziku, mentál, ou kondisaun psikolójika ou difikuldade ba pesoál ne’e hodi hal’o nia atividade lorloron ou limita pesoál ne’e hodi hala’o atividade balun ka liu hosi atividade ne’ebé mensiona iha leten, mak hanesan: hadi’a nia an rasik, hala’o serbisu ho nia biban, la’o, haree, rona, ko’alia, estuda, ou serbisu no halo interasaun ho ema seluk.
Difikuldade sira ne’ebé mak kobre iha sensu 2010 mak hanesan tuir mai ne’e:
a. Difikuldade la’o (kadeira roda, ai-tonka, ain kadík)
b. Difikuldade haree: (matan malahuk, matan aat, wainhira uza olku laiha problema)
c. Difikuldade rona: (rona ladún mós, diuk)
d. Difikuldade mentál/inteletuál (dezenvolve an neneik liu, tanba ne’e labele kompete ho ema seluk ho idade hanesan, kondisaun mentál no bulak) 12 Timor-Leste Sensu 2010, Volume 4

3.4 Migrasaun
Migrasaun sei konsidera wainhira populasaun ida enumera iha sub-distritune’ebé la hanesan ho ida ne’ebé nia moris fatin.
Tuir mai ne’e faktu sira ne’ebé mak presiza konsidera:

a. Durasaun hosi hela fatin mak durasaun hosi tinan kompletu respondent hela iha sub-distritu ne’ebé nia enumera iha sensu
b. Razaun muda: karik iha tempu enumerasaun sensu respondent hetan iha sub-distritu seluk hosi sub-distritu nia moris fatin, rekolla informasaun kona-ba razaun tanba saida mak nia muda. Nia opsaun inklui; edukasaun, serbisu, buka serbisu, kaben, tuir família, konflitu, no seluk-seluk tan.
 c.        Sidadania
Relasiona ho estatutu sivíl agora nian, la’os estatutu iha tempu moris. Iha sensu 2010, sidadania, ho nasionalidade uza iha kontestu hanesan. Ema Timor tomak rekolla no tau Kódigu hanesan Timoroan, exeptu nia troka nia sidadania, entaun tenke tau Kódigu nia nasaun foun nian. Karik, iha ema balun ne’ebé iha sidadania dupla ka sidadania rua, ita rekolla ida ne’ebé mak respondente konsidera nia besik liu ba, respondente mak halo desizaun.

3.5 Rejistrasaun moris
Ida ne’e prosesu ida hodi rekolla informasaun hosi labarik ne’ebé mak foin moris.
Opsaun hosi rejistrasaun moris inklui iha sensu 2010 hanesan tuir mai ne’e:

a. Iha sertifikadu RDTL/sertifikadu válidu ruma
b. Rejistra ona iha rejistrasaun sivíl
c. Rejistra ona iha ospitál
d. Rejistra ona iha Suku
e. Rejistra ona iha Igreja
f. Rejistra ona iha fatin seluk
g. La rejistra 
3.6 Edukasaun
Edukasaun mak prosesu ne’ebé ema aprende liu hosi instrusaun no hanorin. Iha sensu 2010 fó atensaun ba iha literasia no edukasaun ne’ebéatinji.
Kategoria seluk ne’ebé uza iha edukasaun mak hanesan tuir mai ne’e:

a. Literasia: define iha sensu hanesan abilidade hodi ko’alia, lee, no hakerek liafuan simples balun iha kualkér lian balun. Informasaun ne’ebé rekolla kona-ba literasia diretamente responde hosi kada respondente ne’ebé ho idade tinan 5 no ba leten mak: ko’alia, lee, no hakerek hosi lian haat ne’ebé mak uza hodi ko’alia iha Timor-Leste (Tetun, Portugés, Lian Indonézia, no Inglés). Ho nia opsaun mak: la ko’alia, lee no hakerek, ou ko’alia de’it, ou lee de’it, ou ko’alia no lee de’it, ou bele ko’alia, lee, no hakerek.
b. Atende eskola: define hanesan regularmente atende eskola iha instituisaun edukasaun akreditadu ou programa balun, públiku ou privadu.
Nia opsaun mak:
a) Loos, eskola hela,
 b) Loos, husik eskola,
 c) Lae, nunka atende eskola, no
d) La hatene.
c. Nivel edukasaun aas ne’ebé atinji: nivel edukasaun define hanesan grupu tinan edukasaun ne’ebé fó hosi Ministériu Edukasaun iha Timor-Leste i.e. Edukasaun Pre-Primáriu; Edukasaun Primáriu; Edukasaun PreSekundáriu; Edukasaun Sekundáriu/Edukasaun Tékniku; Politékniku/ Diploma; Universidade no Edukasaun Non-Formál.
d. Nivel/Grau/Etapa/Klase hosi Edukasaun ne’ebé kompleta: defini hanesan grau aas liu ne’ebé kompleta iha nivel edukasaun iha sistema edukasaun hosi nasaun ne’ebé fó edukasaun. Inklui hosi parte edukasaun públiku no privadu ne’ebé akreditadu hosi Governu. Timor-Leste Sensu 2010, Volume 4 13

3.7       Forsa serbisu (populasaun ne’ebé ekonomikamente ativu)
Populasaun bele fahe ba grupu rua, mak sira ne’ebé iha forsa serbisu no sira ne’ebé lae. Grupu forsa serbisu inklui pesoál ne’ebé ho idade tinan 10 ba leten no durante períodu loron hitu antes hala’o sensu hala’o hela serbisu, la haree ba nia serbisu regulár ou temporáriu, ou hein hela tempu koilleta ou lisensa serbisu no seluk-seluk tan. Adisionál sira ne’ebé laiha serbisu maibé buka hela serbisu mós inklui iha grupu ida ne’e. iha parte seluk, sira ne’ebé mak la tama iha forsa serbisu inklui pesoál ne’ebé mak tinan 10 no liu, antes períodu hala’o sensu nia la halo buat ida, maybe atende eskola, doméstika, prizioneiru, moras ou seluk-seluk. Ho lia fuan seluk, ba ema sira ne’ebé la halo buat id abele kategoriza ba serbisu, temporariamente la serbisu, ou buka serbisu. Atividade ekonomia prinsipál mak kategoriza hanesan tuir mai ne’e:
A.       Serbisu (serbisu mínimu oras ida hodi hetan osan, lukru ou benefísiu ba família ou lisensa hosi serbisu maibé serbisu ona, kompañia ou negósiu)
a. Serbisu Mak ba ema sira ne’ebé durante semana ida antes períodu sensu serbisu hodi hetan osan, saláriu, komisi, tip, kontratu no selu iha sasán (liu-liu iha área rurál ema halo serbisu maibé selu ho hahan ou roupa).
b. Patraun/Bós Mak ba ema sira ne’ebé semana ida antes sensu hala’o serbisu iha sira-nia negósiu rasik, nomós fó serbisu ba ema seluk. Tanba nia móstenke fó nia tempu balun ba iha nia serbisu fatin.
c. Kria serbisu ba an rasik (la fó serbisu ba ema seluk) Kategoria ida ne’e ba ema ne’ebé kria serbisu ba an rasik, ou serbisuba negósiu família. Inklui mós arte, mekániku, negósiu hosi produtu agrikultura ne’ebé kategoria ba negósiu família.
d. Kontribui ba iha família (serbisu maibé la selu iha negósiu família hosi membru família uma-kain).
e. Membru hosi Produtór Koperativa Kategoria ida ne’e inklui respondente ne’ebé mak membru ba koperativa tanba ne’e, nia serbisu iha área agrikultura oioin, ba membru koperativa sira hotu ne’ebé mak serbisu durante períodu sensu rekolla iha kategoria ida ne’e. 
3.3.7   La Serbisu, prontu serbisu
f. Buka serbisuEma ne’ebé laiha serbisu no buka serbisu sei rekolla iha kategoriaida ne’e.
g. La buka serbisu Ba ema sira ne’ebé la serbisu no la buka serbisu tanba seidauk ou la uza nia, maibé normalmente hakarak serbisu wainhira ofereseserbisu ba nia.
A.       La Serbisu, La prontu serbisu
h. Estudante Ida ne’e ba ema ne’ebé nia tempu tomak uza hodi ba atende eskola regular iha instituisaun edukasaun (primáriu, sekundáriu, koléjiu, universidade no seluk-seluk tan). Tanba ne’e nia la pronto serbisu.
i. Serbisu doméstika (haree serbisu uma laran) Mak ema ne’ebé feto ka mane haree no tau matan ba serbisu doméstika iha nia uma laran ez..kuru bee, te’in, kuidadu labarik, no seluk-seluk, ema sira-ne’e la serbisu atu hetan osan ou selu ou buka serbisu.
 j. Reforma, ou Idozu Ida ne’e ba ema sira ne’ebé Durante semana ida antes sensu nia la involve iha atividade ekonomia balun, tanba nia reforma, tanba idade, moras, ou voluntáriu.
k. Defisiente ou Moras Mak ema sira ne’ebé la serbisu tanba hetan defisinete balun ou moras. 14 Timor-Leste Sensu 2010, Volume 4
B.        Okupasaun
Okupasaun mak define hanesan serbisu ka atividade ou servisu balun ne’ebé respondente hala’o durante semana ida antes loron sensu. Okupasaun iha relasaun ho atividade ekonomia prinsipál. Informasaun detallu kona-ba okupasaun respondente mak hanesan: Mestre Eskola Primariu, fa’an pulsa iha liuron, agrikultór subsisténsia hanesan hakiak kafé, sofér Taksi, director iha ONG lokál, serbisu hanesan akuntabilidade iha Ministériu Finansa, no seluk-seluk tan.
C.        Indústria Indústria refere ba iha atividade hosi serbisu pesoál ida iha nia okupasaun. Indústria normalmente identifika bazeia ba karaterístika hosi sasán no servisu ne’ebé prodús. Mak hanesan banku, supermerkadu, Polísia, mekániku, alfaiati no seluk-seluk tan.
D.        Fertilidade Mak kapabilidade natural hosi ema feto sira hodi fó moris. Feto sira ne’ebé iha idade reprodutiva nian. Feto hotu-hotu ho idade tinan 15 no liu husu pergunta ida ne’e relasiona ho sira-nia istória partu.
E.        Labarik ne’ebé moris Labarik ne’ebé inan fó partu moris mak labarik ne’ebé hatudu sinál moris imédiatu hosi partu; tanis ou halo lian; liman, ain ou isin lolon bookan; ou hatudu sinál fíziku moris balun. Sensu foka liu ba labarik ne’ebé inan partu mai moris. Nune’e mós rekolla informasaun ba kada respondente feto sirane’ebé konsege fó partu. 
F.     Lala`ok Planeamentu Familiar
Hari`I uma ka`in ne`e katak: iha aman, inan, ho oan. Hari`I uma ka`in laos buat ida halimar( Facil ), ne`e todan tebes,  mai ita nuda`ar feto ida ho mane ida.Ita tenki hatene oinsa lala`ok hari`I uma kai`in ida ne`ebe  fo hamnasa  ( contente ) ba ita nia famila.
1.      Tenki  respetu  malu iha famila laran
2.      Tenki  hadomi  malu iha famila laran
Respetu malu iha famila laran katak : buat ida mai husi edukasaun husi inan no aman, para halo famila ida hodi la`o hatene, saida mak di`ak I ho saida mak a`at. Ne`e mak maromak nia liafuan katak ; Sei hamta`uk,sei hadomi inan aman ho nai ulun sira.
Hadomi malu iha famila laran katak: hanesan lisaun ida para hatene atende malu ho diak ba moris famila nian di`ak, ba aban bain ruak nian.
Haktuir (exemplo):
Mane ida kuandu kaben ho feto ida, mane ne`e tenki hadomi feto ne`e hanesan nia inan, no feto mos hanesan.
G.    Partisipasaun Famila iha Prosesu Desenvolvimento
Ita atu palnu ba futuru nian, ita tenki iha uma ida rasik ba ita nia famila hodi moris hakmatek, ho`o ida ne`e ita bele moris hanoin ba oin. Buat important atu moris famila nia diak ba oin mak tuir mai ne`e :
1.      Hadomi malu
2.      Tenki respeito malu
3.      Tenki sasukat osan ne`ebe  ita iha
4.      Tenki fo`o aten b`rani ba ita nia oan, atu lao ba futuru( Edukasaun).
Mas hau hare susar tebes partisipasaun Familia nian ba dezenvolvimentu, tamba maioria partisipasaun povu nian iha dezenolvimentu menus tebes tamba durante ne`e sidadaun sira dependensia demais ba estadu, buat hotu hakarak deit estadu maka fo.Hau hare sei menus (partisipasaun iha prosesu de dezenvolvimentu)tamba ita sai sidadaun ida depende demais ba ita nia estadu, buat hotu ita husu estadu, estadu, estadu labele halo buat hotu – hotu.
Iha nasaun desenvolvidu sira nia sidadaun la`os depende deit ba estadu maibe sai sidadaun ida ne`ebe maka kreativu no inovador hodi buka solusaun ba problema sira, maibe sidadaun Timor – leste ohin loron lae, depende deit ba estadu, wainhira estadu la halo, sidadaun sira mos tur hare deit. Se partisipasaun sidadaun nian maka sei menus, sei la realiza mehi ne`ebe lider sira iha, maske lider sira mehi atu transforma Timor – Leste sai nasaun ida riku, forte no seguru, e hasai k`bit la`ek sira husi susar laran.
Ne`e duni servisu iha famila hodi hare katak saida maka bele halo iha ita nia famila hodi kontribui ba moris diak uma lara nian.


Ramun IV
Lia Maktakak
4.1     Konkluzaun
Wainhira atu hatu`ur famila ida nia diak ba oin (futuro), ita tenki hadia (prepara) uluk ita nia uma laran rasik. Importanti liu mak ita nia liafuan ba malu (Apoio malu) iha uma laran, tenki iha ispirito maka`as (Forte) ba moris, tenki foti desijaun ne`ebe diak(Justo) para bele to`o objetivu nebe’e diak mai ita nia moris ba oin. Buat ida mak importanti tebes mai ita iha nia vida moris ne`e mak saude mos, tamba ita moris iha mundo mak suade ladiak mai ita nia a`an, buat hotu klo`ot mai ita nia vida moris.

4.2     Sujestaun
Ida ne`e mak hau nia liafuan badak(resumo badak) ba servisu nebe’e mestri fo mai hau. Se karikiha liafuan ruma makla lo’os, hau husu diskulpa ba mestri ho kolega sira hotu, favor idabele halo lo’os hela. Tamba Tetum ita hotu nian ita mak ajuda malu ho kompleta malu hodi  halo los ita nia Lian Inan.

 referencia
hare rasik uma laran

Tidak ada komentar:

Posting Komentar

Up